Log directory is not writable - please CHMOD e107_plugins/log/logs to 777

Sadama ajalugu



Lehtma sadamasilla ehitustöödega alustati vahetult enne I Maailmasõda. Varem, aastatel 1906-1909 oli tsaarivalitsus kavandanud ehitada või korda seada seitse Eesti rannasadamat, sealhulgas Hiiumaal Suursadama ja Orjaku sadama. 1913.a. kinnitati uus kava, mille teine järk puudutas taas Suursadamat. Ilmselt langeb samasse aega ka Lehtma ehituse algus. Kuna sadam kuulus Peeter Suure nimelise merekindlustuse süsteemi, siis eeltoodud plaanidega see otseselt seotud ei olnud.

1922.a. suvest pärineb J. Mey koostatud Lehtma sadama kai plaan, mis kujutas endast üle 200 meetri pikkust loode-kagusuunalist puitkonstruktsiooni. See oligi alustatud, kuid ilmselt sõja puhkemise tõttu pooleli jäänud Lehtma esimene sadamasild. Esimese Eesti Wabariigi aastatel kaotas sadam oma sõjalise tähtsuse.

1926.a. oli Eestis 55 kindlat laeva- ja paadisilda, s.h. Hiiumaal kuus kaid laevade sildumiseks (sügavus 2,4 – 3,6 m) ja paadisildu viis (3,0 – 0,9 m). Lehtma oli tookord oma 3,6 meetriga saare sügavaim laevasadam.

Järjekordsed ehitustööd algasid 1940.a. teisel poolel. Sama aasta augustist pärineb sadama süvendamise ja silla pikendamise projekt. 260 meetri pikkusele olemasolevale kaile kavatseti ehitada juurde 90 meetri pikkune osa, mis suundunuks keskelt täisnurga all edelasse. Laius oli planeeritud vanast osast veidi suurem. Sillale plaaniti rajada ka raudtee varustuse vedamiseks Tahkuna militaarobjektidele (kitsarööpmeline raudtee Tahkuna ja Lehtma vahel oli praktiliselt valmis ehitatud). Tööd katkestas aga alanud II Maailmasõda – jõuti parandada vaid vana kai ning veidi ehitada ka uut osa.

Pidades silmas, et Hiiumaal puudus sobiv sadam kohaliku-, ookeani- ja rannapüügi laevastiku baseerumiseks ning lossimis-laadimistööde teostamiseks, võeti kalurikolhoosi „Hiiu Kalur“ juhatuse poolt 1973.a. vastu otsus Lehtma sadama taastamiseks. RPI „Eesti Tööstusprojekt“ koostas 1974.a. Lehtma tööstussõlme kohta generaalplaani ning viis läbi sadama akvatooriumi esialgsed uurimised. Selle tulemusena selgus, et kaide tugikonstruktsioonidena on otstarbekas kasutada metallsulundseina Larsen IV.

1976.a. koostas Lenmorniiprojekt „Hiiu Kaluri“ lähteülesande järgi Lehtma sadama generaalplaani. Sadamakompleksi üldmaksumus moodustas 12 milj. rubla. Sadamas nähti ette võimalused laevade baseerumiseks, slippimiseks ning remontimiseks.

Ehitada otsustati kalurikolhoosi omavahendite arvel (nn. majanduslikul teel). 1975.a. algasid ettevalmistustööd. Kahe aasta jooksul raiuti ühiskondlikus korras metsa trassid autotee ja elektriliinide rajamiseks. Juhatuse üleskutsele olla kolhoosnikud vastanud suure entusiasmiga, laupäevakutel töötanud metsas kõik kolhoosi liikmed eesotsas esimehega, kaasatud olid kalurid. Autotee valmis 1977. aastaks, samal aastal lõpetati ka elektriülekandeliini ehitus.

1976.a. detsembris rajati esimesed puuraugud sadama varustamiseks mageda veega. Ettevalmistustöid finantseeriti kolhoosi kapitaalmahutustest. 1978.a. septembris eraldas NSVL Riiklik Plaanikomitee vajaliku hulga metallsulundeid. Samal ajal jätkus põhjamuuli tööjooniste koostamine Lenmorniiprijektis. Ehituse finantseerimiseks ja töö organiseerimise lihtsustamise huvides määrati ehituse järjekorrad ja need omakorda rakenduskompleksideks. Nii määrati esimesse järjekorda põhjamuul (koos praamiaparelliga, mille juurde ei ole küll selle kitsuse tõttu seni kunagi ükski praam sildunud – nõue pärines Moskvast, kaitseministeeriumilt), mille eelarveline maksumus oli 4,4 milj. rubla.


Vabariigi valitsuse poolt nähti ette ehitise finantseerimine osamaksudena Eesti Merelaevanduse ja Eesti NSV Riikliku Naftasaaduste Komitee osavõtul. 1978.a. pöördus kolhoosi juhatus NSVL Transpordi Ehituse Ministeeriumi poole palvega määrata peatöövõtjaks Baltmorgidrostroi Ehitusvalitsus nr. 423, mis alustaski põhjamuuli montaažitöid 1979.a. IV kvartalis. Sel ajal kujutasid muuli jäänused endast ca’ 250 meetri pikkust ilma pealseta puidust püstpalkide rägastikku.

1980.a. määras RPI „Eesti Tööstusprojekt“ kindlaks osamaksude suurused sõltuvalt kaubakäibest ja NSVL Ministrite Nõukogu korraldusel lubati osamaksude üleandmine riiklikelt organisatsioonidelt kalurikolhoosile.

Esimesed 200 jooksvat meetrit põhjamuuli koos praami aparelliga ehitati aastatel 1980-1981, järgmised 204 jm. aastatel 1981-1983. Põhjakaide ehitus lõpetati 1985.a.

1982.a. viidi läbi esialgsed sissesõidukanali ja akvatooriumi süvendustööd paljukopalise süvendajaga „Južnaja 2“ ning sama aasta 20. septembril kinnitas põhjakail otsad esimene alus – „Hiiu Kaluri“ kalavastuvõtulaev „Aliot“, mille kapteniks oli kolhoosi teeneline liige Vladimir Krivenkov. Esimene kaubalaev sildus 1983.a. 31. juulil.